Vasktoru viitab vaskmaterjalile, mis on valmistatud vase pressimise või tõmbamise teel. Tugevate ja kulumiskindlate omaduste tõttu kasutatakse vasktorusid sageli elektri-, tööstus- ja ehitustööstuses. Vasktorusid saab toota selliste meetodite abil nagu ekstrusioon, pidev valamine ja valtsimine ning ülespoole tõmbamine. Vasktorud on oluline tooraine külmutusseadmete töötlemiseks ja tootmiseks ning neil on kaks peamist kasutust:
Soojusvahetite tootmine;
Toota ühendustorusid ja liitmikke.
1, vasktorude klassifikatsioon
1. Kliimaseadme vasktorud võib laias laastus jagada tavalisteks kliimaseadmete vasktorudeks ja rasvatustatud kliimaseadmete vasktorudeks:
Tavaline kliimaseade: paksus on tavaliselt {{0}},5 mm torude 2 ja 3 puhul, 0,6 mm torude 4 ja 0,7 mm torude 5 ja 6 puhul. Kasutatakse peamiselt R22 jaoks.
Rasvaärastus kliimaseadme vasktoru: tuntud ka kui "rasvaärastus kliimaseadme vasktor", kus 2 ja 3 toru on 0,8 mm paksused ning 4, 5 ja 6 toru paksusega 10 mm . Kasutatakse peamiselt külmutusagensite, näiteks R410, jaoks.
2. Kliimaseadmete vasktorude materjalide spetsiifiline klassifikatsioon:
Hapnikuvaba vask: sealhulgas kõrge puhtusastmega hapnikuvaba vask (TU0, TU1, TU2) ja fosforiga desoksüdeeritud vask (TUP, TP1, TP2 jne), mida iseloomustab äärmiselt madal hapnikusisaldus ja väike kogus desoksüdeerijat. deoksüdeeritud vases;
Aeroobne vask: sisaldab peamiselt tavalist puhast vaske (T1, T2, T3 jne) ja sitket vaske, mida iseloomustab kõrge hapnikusisaldus;
Spetsiaalne vask: on arseenvask, hõbevask, telluurvask jne, mida iseloomustab erinevate legeerivate elementide lisamine, et parandada materjali üldist jõudlust.
Valem kliimaseadme TP2 vasktorude kaalu ja pikkuse arvutamiseks:
Kaal meetri kohta (kg/m)=0,02796 × Seina paksus (mm) × (Välisdiameetri seina paksus) (mm)
Pikkus kilogrammi kohta (m/kg) =1/kaal meetri kohta
